Kaske-kaske!

Et ees ootavad suuremad kangakudumistööd ja koduste telgedega töötamine nõuab väga stabiilset närvikava ja kõva kannatust, hakkasin otsima infot kangaspuude müüjate ja hindade kohta. Leidsin väga toreda koha, mis vahendab Soome telgi. Olen Toika telgi näinud ja katsunud ning tean, et tegemist on väärt tööriistadega. Kasepuust, siledad, mugav kokku panna, kasutamisel stabiilsed. Hind on omajagu krõbe, kuid korralik tööriist teenib enda väärtuse ruttu tasa.

Samast oleks võimalik osta ka Eestis valmistatud kangaspuid, mis on oluliselt odavamad. Väljanägemine kah päris kobe. Aga! – valmistatud kuuse- ja männipuidust. Hmmm… mis on küll selle meistri mõttes, kes sääraseid telgi teeb? Mõtleb, et teeb mööblit?
Põrnitsesin koduseid kangaspuid tükk aega sellise pilguga, et milline osa neist ei pea tingimata vastu pidama suurele koormusele (lõime pinge, pidev hõõrumine jms) ning jõudsin järeldusele, et on neli detaili, mis põhimõtteliselt võivad olla tehtud okaspuust – külgraamid ja vipiraamid. Märkisin need osad joonise peal roosa värviga.

kangaspuud

On veel mõni detail, mille puhul võib kuuse või männi kasutamine läbi minna, aga mina eelistaksin ikkagi kasepuud. Põhjendan oma kõrgeid nõudmisi.

Teljepink. Kuduja ei istu pingi peal paigal nagu toolil, vaid sõidab sellel pidevalt edasi-tagasi, vasakule-paremale. Olen piisavalt sageli teljepingist pindu taguotsa saanud et nõuda siledat ja pinnuvabat istet.

Pingipakk võib häda pärast olla ka okaspuust, kuid kuna keskmine osa, kuhu toetuvad kuduja jalad, saab pidevat koormust, oleks seegi mõistlik lehtpuust teha. Põhimõtteliselt sama kehtib ka tallalauapaku kohta, selle erinevusega, et keskimsele osale annab koorumuse koht, kuhu kinnituvad tallalauad.

Rindpuu, põlvpuu, kangapoom, selgpuu ja lõimepoom peavad raudselt lehtpuust olema, sest on otseses kokkupuutes lõime ja kangaga.

Soalaad peab olema võimalikult raske, et kanga kokkulöömine oleks mugavam ja kiirem.

Vaheldajad ja tallalauad on suhteliselt väikesed detailid, mis peavad kudumise käigus kandma suurt koormust. Neisse on puuritud augud, millest pannakse läbi sidusnöörid. Aukude servad peavad olema väga korralikult töödeldud, et need ei hakkaks sidusnööre läbi sööma. Igasugune töötuju kaob ära, kui peab pidevalt telje all nööre vahetamas käima.

Niiekepid peavad olema jäigad ega tohi lõimede raskuse all painduda, et kangavaheliku moodustamine oleks võimalikult lihtne. See on ka üks põhjus, miks paljud kudujad eelistavad metallist niiekeppe ja niisi.

Vippidel on samuti suur raskus kanda, mistõttu oleks nendegi puhul lehtpuu kasutamine mõistlik.

Sarnaselt kangaspuudele pole mu arvates okaspuu kasutamine põhjendatud ühegi teise käsitöövahendi puhul. Puusepp ei teeks endale okaspuust kirve- või haamrivart, aga millegi pärast arvab, et naiste peale pole tarvis kallist kasepuud raisata. Eks see olnud juba vanasti nii, miks muidu tüdrukud ja naised oma lauludes “kaske-kaske!” nõudsid.

*Kasutatud joonis pärineb Mare Kelpmani raamatust “Kangakudumine”.

Advertisements

2 responses to “Kaske-kaske!

  1. Vägagi nõus! Olin ja olen osalt seniajani kaseusku. Pisemate käsitöötarvikute puhul olen aga üle minemas oluliselt kõvema ja libedama vahtrapuidu kasutamisele.

    Ahti-Sujur-Parijõgi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s