Käsi käib

Linnukesega

Kalletütar — Sat, 21 Jan 2012 18:20:45 +0000

Tunnistan ausalt – mulle meeldivad linnukesed. Mulle meeldib neid vaadata aknast ja binokliga, kuulda keset lumemöllu kevade saabumist siutsumas, joonistada konspektinurkadele, süüa koos salatiga… Olen linnukesi aastate jooksul mitmel moel kujutanud. Esimene teadlikult loodud linnuke pärineb kümne aasta tagusest ajast, mil koolitööna valmis sügavtrükis kukeke (1) , kes hiljem ka gobelääniks (2) kootud sai. Kukekesega lähedalt sugulane näib olevat ka roolind (3), kelle Mehhiko indiaanlaste kunstist inspireerudes ansamblile RO:TORO logoks vormistasin. Hea fantaasiaga vaataja võib roolinnus näha ka torupilli. Neli aastat tagasi võitsin kireva kikkaga (4) pärimusmuusika festivali kujunduskonkursi. Ühtlasi oli see üks esimesi suuremaid vektorgraafikas tehtud töid. Viimasel ajal olen linnufetišit välja elanud täiesti tarbetute vatilindude (5) tegemisega. Kui näen kangapoes mõnd eriti ilusa mustriga sitsikangast, kerkib kohe vaimusilma linnuke, mida sellest õmmelda saaks. Linnukeste täitmiseks kasutan muudest töödes järele jäänud kanga- ja lõngajuppe.

Mõistetavalt meeldivad suurele linnuaustajale ka Chintis Lundgreni loodud multikad. “Leevike, leevike! Soo tänav kuus…” :)

Filed under: ise tegin

Hingekirjas

Kalletütar — Mon, 07 Nov 2011 11:32:33 +0000

Viimased kuud on möödunud väga töiselt, teiste tegemisi juhendades. Iseenda jaoks käsitöötamise aega enam ei jagugi. Seda suurem rõõm on teada, et minu varasemad tegemised on nüüd oma elu elama hakanud. Värskelt ilmunud raamatus “Hingekirjad. Eesti käsitöö kuldraamat” on minult paar ajakirjas Käsitöö avaldatud tööd. Ja paelaraamatul läheb jätkuvalt hästi. On juba tekkinud soov ja mõte uue kasuliku raamatu tegemiseks.

Filed under: vaba teema

Soovitusi kaltsuvaiba ostjale

Kalletütar — Thu, 18 Aug 2011 07:55:40 +0000

Paar päeva tagasi jälgisin murelikul pilgul tuttava pere lapsi elutoa kaltsuvaibaga tahtmatult liugu laskmas. Vaip oli salakavalalt pehme ja kerge ning võinuks täiesti juhuslikul hetkel temast üle kõndija pikali maha tõmmata. Nüüd on õnneks võimalik igast sisustuskaupu müüvast poest osta kummist vaibapidureid, mida saab vaiba alla õmmelda või liimida. Kuid niisama hästi võiks alustada korraliku, tiheda ja raske koega vaiba ostmisest, siis ei peaks pidurisüsteemidega enam vaeva nägemagi.

Mõned märgid, mille järgi head ja vastupidavat kaltsuvaipa ära tunda.

Lõim. Heal kaltsuvaibal on naturaalsest materjalist (linane või puuvillane) lõim. Lõimel on jämedust ja tugevust vähemalt nr 10 niidi jagu.
Kude. Puuvillatrikotaaži ribadest kootud vaip on parasjagu jäik, raske ja püsib põrandal paigal.

Viljandis ja mujalgi müüakse voodipesukangaste jääke, mis on u 3 cm laiusteks ribadeks lõigatud ning mida seetõttu on väga mugav vaiba koeks kasutada. Kuid sits, voodipesukangas jm jääb vaibakoena liig kerge ning tulemuseks ongi ohtlikud liulaskmise vaibad.

Sõrmetest. Kui sõrmeots vaibast läbi tuleb, võib vaiba rahulikult ostmata jätta. Mina nimetan neid “kudumise rõõmu” vaipadeks, sest kasutamise rõõmu neist kauaks ei ole. Hea kaltsuvaiba kude on nõnda tihe, et hädapärast õnnestub sellest nõel või sukavarras läbi ajada.

Viimistlus. Vaiba otstesse on u 1 cm jagu kootud lõimematerjali ning lõimed on korralikult umbsõlmega narmasteks sõlmitud. Veel parem kui otsad on kangaga kanditud. Olen sageli näinud vaipu, millel lõim otstesse kudumata on jäetud. Sellist vaipa emalt-tütrele pärandada ei saa, sest kloppimise ja puhastamise käigus hakkavad sõlmed lõpuks ikkagi järele andma ning siis hakkab kohe ka kude laiali jooksma.

Ilu. Lisaks kõigele muule on hea kaltsuvaip ka väga ilus. Fotodel Astri Kaljuse kootud vaip.

Filed under: kangakudumine, tarbijakoolitus

Tutivabrik

Kalletütar — Mon, 15 Aug 2011 08:06:47 +0000

Suvi pole möödunud ainult mängides ja lauldes, isegi töö tegemiseks on aega jäänud. Viimane saavutus oli partii tutilisi võtmehoidjaid, mis nüüd peaks olema rahutusse Londonisse jõudnud või jõudmas. Seni olen paelu ja tutte 3-5 tükki korraga teinud, nüüd vorpisin lausa 15 tükki jutti ja siis ühe veel inertsist lisaks. Mõtlesin, et kui need nüüd valmis saan, ei taha tükk aega midagi punuda. Paar päeva pidasin vastu, siis mõõtsin jälle uute paelade lõngad välja.

Neist viieteistkümnest meeldis mulle iseäranis üks siniste ja roosade lõngadega punutud pael, millele ka ekstra ilusa tuti ja helmed lisasin. Kahetsesin, et aega napib ning ei jõua veel üht paela lisaks teha, et kõige ilusama endale jätta võiksin. Kui siis ühel hetkel mind tabas telefonikõne, et president on Viljandimaal tuuritamas ja nüüd kohe on vaja Evelinile kingitust, siis valisin pikemalt mõtlemata oma kõige lemmikuma tutipaela, lugesin sõnad peale ja pakkisin sisse. Loodetavasti oskab uus omanik teda vääriliselt hinnata.

Filed under: ise tegin, paelad, udupeen

Rūta Žalioji

Kalletütar — Wed, 01 Jun 2011 10:43:31 +0000

Eestis ringi sõites on mul kombeks külastada väikeste linnade käsitööpoode ja nagu muuseas teha poepidajatega väike intervjuu. Uurin, kes neile toodangut valmistab ja kuidas kohalik käsitööelu edeneb.

Hiljutisel Leedu reisil laiendasin oma hobi haaret rahvusvahelisele tasandile. Leidsin Kaunase vanalinnast, Vilniuse tänavalt väikese poekese Rūta Žalioji (eesti k. Roheline Rutt), kus müüakse ilusat keraamikat, uhkeid vöid ja arhailisi rõivaid. Ehe ja kõrge kvaliteediga käsitöö, mida vanalinna turistilõksudes harva kohtab. Intervjuu poepidajaga jäi keelebarjääri tõttu üsna lühidaks, kuid sain teada, et poekest peavad inimesed, kes valmistavad tellimustöödena Leedu traditsioonilisi rõivaid. Mulle avaldas muljet, et on olemas pood, kust on võimalik osta korraga terve arhailise rõivastuse komplekt. Eestimaal pole sellist poodi veel leidnud.

Kaunase käsitööpoed ja linn jätsid nii hea mulje, et plaanin sinna kunagi tagasi minna.

Filed under: käsitööpoed

Etnopapude retsept

Kalletütar — Thu, 26 May 2011 06:48:53 +0000

Grete Ojamaa foto

Alljärgnevalt retsept etnopapude valmistamiseks koduste vahenditega.

Koostisosad:
2 tennist
2 osa punast puuvillast või linast lõnga
1 osa valget puuvillast või linast lõnga

Võta kaks tennist, vastavalt oma maitsele ja jalanumbrile. Haruta paelad maha. Mõõda paelade järgi välja lõngad, millest punud tennistele uued, südamekirjalised paelad. Lõngad peavad olema umbes kolmandiku jagu pikemad kui originaalpaelad, sest nii palju väheneb põimise tulemusel nende üldpikkus.

Südametega paela põimimine

Punase, valgete südametega paela tegemiseks võta 4 punast ja 2 valget puuvillast või linast lõnga, mis on u. 1/3 võrra pikemad paela valmispikkusest. Sõlmi lõngad kokku ning kinnita sõlmitud otsa pidi nt haaknõelaga püksipõlve külge. Jaga lõngad kahte kätte nii, et kummaski käes on kaks punast ja üks valge lõng järjestuses punane-valge-punane.

Joonis 1
Alusta põimimist, ristates omavahel valged lõngad (lõng paremast käest vasakusse ja vasakust paremasse).

Joonis 2
Seejärel vii parema käe välimine punane lõng teise punase alt ja valge lõnga pealt vasakusse kätte.
Samal moel liigub vasaku käe välimine lõng paremasse kätte. Nüüd peaks mõlemas käes asetsema valge lõng kahe punase lõnga vahel.

Joonis 3
Tõsta valge lõng paremast käest üle punase vasakusse kätte ja vasaku käe valge lõng samal viisil paremasse.

Joonis 4
Taas liiguvad välimised punased lõngad seespool asuvate punaste lõngade alt ning valgete lõngade pealt keskele.

Kui sõlm paela lõpus ja alguses liiga suur tundub, sõlmi paelaots kokku ühe lõngaga, mille võid nõela abil paar korda teistest lõngadest läbi nõeluda, et sõlm kindlalt püsiks.

Kui paelad valmis, aja need tennistele. Nõnda oledki saanud kiiresti ja üsna kerge vaevaga jalanõud, mida võib etnopapudeks nimetada. Eriti nobe punuja võib ette võtta kuni paarimeetriste paelade punumise, sel juhul saab need pastlapaelte kombel ümber sääre põimida ja põlve all kinni siduda.

Südameid on suka- ja kördiaugupaeladesse ning vööotstesse põimitud Kihnu saarel, Muhus on sarnaseid paelu kasutatud põlle ette sidumiseks.

Südamepaeladega tenniste tegemise õpetus ilmus ajakirja “Käsitöö” 2011. a suvenumbris.

Filed under: ise tegin, paelad

Uhkustan

Kalletütar — Tue, 24 May 2011 12:02:55 +0000

On põhjust uhke olla, sest minu esimene raamat on Apollo 2011. aasta 20. nädala müügitabelis 9. kohal. Tagasiside on olnud ainult positiivne. Tundub, et olen vajaliku asjaga hakkama saanud.

Lisaks teeb meele heaks, et Rahva Raamatus on ” 17 kirrivat paela” hetkel enimmüüdud käsitööraamat.

Filed under: paelad, udupeen, vaba teema

Esimene esitlus

Kalletütar — Mon, 23 May 2011 19:53:07 +0000

Paelaraamatu esimene ametlik esitlus saab toimuma 25. mail, algusega kell 17 Viljandi loomeinkubaatori tekstiilikeskuses. Siit saab täpsemat infot.

Kavas on väike õpituba, kus muu hulgas saab heegeldatud vöö ja klaasisuuvöö tegemist harjutada. Ja kindlasti teeme ka palju igasugu värvilisi tutte ja tupsukesi. Töötoas osalemise eest tasu ei küsita. Olete lahkesti palutud!

Filed under: paelad

“17 kirrivat paela” valmis

Kalletütar — Sun, 01 May 2011 19:15:14 +0000

Teatan pidulikult, et minu koostatud paelapunumisõpik pealkirjaga “17 kirrivat paela” on nüüd trükist ilmunud. Müügiinfo leiab Eesti Loomeagentuuri lehelt.

Paelad, mille valmistamise juhendeid raamatust leida võib: keerutatud pael, näpunöör, kolmeharuline palmik, kuue lõnga palmik, kördipael, südametega pael, ponimus, ai, neljatahuline pael, poolik säärepael, labaselt põimitud säärepael, kiira-käära säärepael, toimselt põimitud säärepael, kaaruspael hargil, kaaruspael 2 heegelnõela/vardaga, heegeldatud vöö, klaasisuuvöö.

Valiku tegemisel keskendusin Eesti tekstiilide juures kasutatud paeladele, millel ei saa eristada lõime- ja koelõngu. Võtsin endale voli mõnd paela nimetada pisut teisiti kui seda neis vähestes paelapunumist kirjeldavates allikates seni tehtud on. Et oleks suupärasem ja ehk ka tänu sellele arusaadavam. Iga paela juures on joonis, samm-sammuline valmistamise juhend, foto koos detailisuurendusega ning paar lauset paela traditsioonilise kasutamise kohta. Raamatu lõpust leiab õpetusi paelaotsade ilututtide valmistamiseks. Kõik lihtsalt, selgelt ja lühidalt. Kui enamiku paelade kohta on erinevates kirjalikes allikates mõningaid õpetusi varem avaldatud, siis klaasisuuvöö (nimetatud ka pudelisuuvööks või pudelipaelaks) sõlmimise juhendi esimeseks kirjapanijaks võin pidada iseend.

Kavatsen peagi alustada raamatu esitlemisega ja paelapunumise õpitubadega. Nendest siis edaspidi. Ostusoovist võib teatada mulle (lyyli.kiik(ät)gmail.com) või võtta otse ühendust väljaandjaga.

Filed under: ise tegin, paelad

Kummardused

Kalletütar — Sun, 01 May 2011 18:54:08 +0000

Head inimesed, kes minu esimese “suurteose” valmimisel abiks olid:

Signe Susi – The Väljaandja
Astri Kaljus – motiveerija, nõuandja ja väike, ilus ori
Grete Ojamaa – kannatlik fotograaf
Kadri Vissel – õpetas mulle heegeldatud vöö ja klaasisuuvöö tegemist, andis väärt nõu
Tuuli Tomson – asjatundlik toimetaja, kellelt sain kinnitust, et olen vajaliku asjaga hakkama saanud
Marvi-Liina Riid – “kaadritagune” toimetaja
Liina Smolin – keeletoimetaja
…

Mina tänan!

Filed under: paelad