This gallery contains 5 photos.
Votukraveerisin töö juures teiste tehtud vaipu. Neid samu, mille jaoks mina lõime üles vean ja siis vesise suuga pealt vaatan, kuidas neid kootakse. Need vaibad valmivad Maarja Külas ja lähevad müüki Tartus Lõunakeskuses Maarja Küla poes. Piltidel olevaid vaipu praegu … Continue reading
Oma uues ametis tegelen igapäevaselt sellega, et loon teistele võimalusi kangakudumiseks. Teen n-ö musta tööd – käärin, niietan, soastan ja siis lõikan maha, mõõdan ja sildistan. See kõige mõnusam osa ehk kudumine jääb teiste teha. Kui täna avanes võimalus ühe lõime lõpp enda huvides ära kasutada, ei jäänud ma pikemalt mõtlema. Haarasin käeulatuses olevad lõngad ja hakkasin isuga tallama. 
Juhuslikult kujunes kättesattunud lõngadest üsna virumaine värvikombinatsioon. Ilmselt on minus siiski veel piisavalt viru verd, mis täiesti spontaanselt avalduda võib (olgugi et “säänne” ja “määnne” üha suupärasemaks muutuvad).
Kudumine mõjus lausa teraapiliselt. Kogu töönädala koorem jäi sinna maha, kuhu ta jääma pidigi.
Viimatisel Lossi Gildi koosolekul genereerus idee, mis nüüd hakkab reaalsuseks saama.
12. mail toimub Heimtalis esimene üleriigiline kudumisvõistlus Käi ja Koo 2012.
Soojendusena kutsume osalema fotovõistlusel.
Tunnistan ausalt – mulle meeldivad linnukesed. Mulle meeldib neid vaadata aknast ja binokliga, kuulda keset lumemöllu kevade saabumist siutsumas, joonistada konspektinurkadele, süüa koos salatiga… Olen linnukesi aastate jooksul mitmel moel kujutanud. Esimene teadlikult loodud linnuke pärineb kümne aasta tagusest ajast, mil koolitööna valmis sügavtrükis kukeke (1) , kes hiljem ka gobelääniks (2) kootud sai. Kukekesega lähedalt sugulane näib olevat ka roolind (3), kelle Mehhiko indiaanlaste kunstist inspireerudes ansamblile RO:TORO logoks vormistasin. Hea fantaasiaga vaataja võib roolinnus näha ka torupilli. Neli aastat tagasi võitsin kireva kikkaga (4) pärimusmuusika festivali kujunduskonkursi. Ühtlasi oli see üks esimesi suuremaid vektorgraafikas tehtud töid. Viimasel ajal olen linnufetišit välja elanud täiesti tarbetute vatilindude (5) tegemisega. Kui näen kangapoes mõnd eriti ilusa mustriga sitsikangast, kerkib kohe vaimusilma linnuke, mida sellest õmmelda saaks. Linnukeste täitmiseks kasutan muudest töödes järele jäänud kanga- ja lõngajuppe.
Mõistetavalt meeldivad suurele linnuaustajale ka Chintis Lundgreni loodud multikad. “Leevike, leevike! Soo tänav kuus…” :)
Viimased kuud on möödunud väga töiselt, teiste tegemisi juhendades. Iseenda jaoks käsitöötamise aega enam ei jagugi. Seda suurem rõõm on teada, et minu varasemad tegemised on nüüd oma elu elama hakanud. Värskelt ilmunud raamatus “Hingekirjad. Eesti käsitöö kuldraamat” on minult paar ajakirjas Käsitöö avaldatud tööd. Ja paelaraamatul läheb jätkuvalt hästi. On juba tekkinud soov ja mõte uue kasuliku raamatu tegemiseks.
